"Welshi Sprinerspanjel", avaldatud Eesti Koerte Atlases, autor: Helle Vaino
Welshi Springerspanjel on erakordselt kaunis, võluv ja aktiivne koer. Tema särav ja siidine puna-valge kasukas on nii pilkupüüdev, et meeldejääva modellina kaunistab Welshi juba aastaid „Pedigree” koeratoidu pakendeid teie lähima kaupluse riiulitel.
Welshi Sprinerspanjel pärineb Suurbitanniast ja on väga vana ja segamata tõug. Esimesed andmed Walesis põhiliselt linnujahil kasutatud puna-valgetest koertest pärinevad 18. sajandist. Jahil ei jää ta linnu ette seisma. Algul kasutati teda jänese või linnu leidmiseks ja ülesajamiseks jahikulli ette, hiljem juba püssi ette. Niisugust ülesajamist (üleshüppamist) märgiti mõistega „springer“.
1899 aastal algasid Inglismaal koerte Põllukatsed (Field Trial). Katsetes olid väga edukad paljud Welshi Kokkeriteks või Welshi Spanjeliteks kutsutud määramata tõust koerad, kes kanti registrisse selle tõu alla, millele nad kõige rohkem sarnanesid. Just nende koerte head tööomadused tekitasid vajaduse anda koertele oma tõunimed. 1902. aasta veebruaris täiendas (Briti) Kennelklubi spanjelite registrit Inglise Springerspanjeli ja Welshi Springerspanjeliga.
Tagantjärgi tarkusena võiks öelda, et Welshi Springerspanjeli tõunimi põhjustas ja põhjustab praeguseni küllalt segadust. Termin Springer oli juba kasutusel palju arvukama Inglise Springerspanjeli kogukonna tähisena, kellega Welshi Sprinerspanjelil ei ole muud ühist kui sarnane nimekuju, nagu tal ei ole ka kokkupuudet ülejäänud spanjelitega. Tõu nimi tuletati siin koera jahipidamisviisist, mitte sugulusest teiste tõugudega. Vähemal määral arvestati ilmselt ka tema välist sarnasust Inglise Springerspanjeliga.
Tänapäevase tõu esimeseks koeraks peetakse 1901 aastal Inglismaal sündinud isast koera nimega Rover of Gerwin. Laialdasem tõuaretus sai tuule tiibadesse alles peale Teist Maailmasõda.
Aastal 2000 oli Inglismaal registreeritud 424 Welshi Springerspanjelit ja 12599 Inglise Sprinerspanjelit Rootsis on Welsh Springerspajel väga soositud just lemmikkoerana. Rootsi Welshi Springerspanjeli klubi (www.wssk.a.se/) ühendab täna üle 700 koeraomaniku. Soomes on tõuregistrisse kantud umbes 150 koera, kes peaaegu tervenisti põlvnevad 1967 aastal Rootsist Soome toodud kahest emasest koerast.
Eestisse toodi 2000 aastal, samuti Rootsist, kaks esimest emast Welshi Springerspanjelit: Assi – „Bella“ ja Dimmös Bessie Smith -„Bessie“. Mõlemal koeral on sündinud esimesed pesakonnad. Isane koer Cheddarhill Captain Grant on esimene Eestis 29.jaanuaril 2004.a. sündinud Welshi.
Welshi Springerspanjel on mõnusalt paraja suurusega näituse- ja töökoer. Tema turjakõrgus on isastel 48 cm, emastel 46 cm ja kaal keskmiselt 22 kilogrammi Ta on üks väheseid koeri, keda võib viia näituselt otse jahile ning väikeste mööndustega toimida ka vastupidises järjekorras. Welshi karvkate on külma- okka- ja ilmastikukindel, mis peale kuivamist on jälle puhas ja kena. Tema karvkate ei vaja erilist trimmimist ja seda vajaminevat vähest lõikut on peremehel kerge ise ära õppida. Welshi kõrvade väliskülgedelt trimmitakse pikk ja lendleva karv, tema käpad pügatakse „kassikäppadeks“, kaela esiosa lopsakas karv lõigatakse pika kaela ja kohevat maniski toonitamiseks õhemaks. Sabakarvu kärbitakse pisut lühemaks, et siluett mõjuks kompaktselt. Kuna Welshi Sprinerspanjel on jahikoer, peaks ta näitustel esinema väga heas füüsilises vormis, kaunite lihastega mida on vorminud tugev töö.
Welshi Springerspanjel on kiinduva ja armastava loomusega. Võõrastega on ta ettevaatlik, kuid mitte kunagi häbelik, arg või ebasõbralik. Kui lastele on õpetatud koerast hoolima, saavad neist ja rõõmsameelstest Welshidega parimad sõbrad ja mängukaaslased. Welshi pühendub jäägitult oma peremehele, kelle tähelepanu jagamisel ta konkurentsi ei salli. Kui tähtsuse järjekorrad on paika pandud, enamasti muidugi nii, et tipus on Teie Welshi, on tema suhted teiste koduloomadega tõenäoliselt rahumeelsed ja mängulembesed. Peremeest ei lase õige Welshi naljalt silmist ja saadab teid võimalusel ka sellesse ruumi, kus keiser jala käib. See koer on alati valmis mänguks ja spordiks isegi siis, kui Teil endal hetkel selleks soovi ei ole. Ülihea lõhnatajuga nopib ta vahel välja perenaise äsjaistutatud lillesibulad või toob pesukorvist hoovi mängimiseks teie aluspesu. Kõigi nende vempudega ei taha ta muud kui teie tähelepanu. Parimaks soovituseks on: Pange need asjad, mida ta ei tohi puutuda, tema „käeulatusest“ ära! Muuseas, lilli ongi mugav istutada kummikinnastega. Kui Welshil on igav, võib ta muutuda lärmakaks ja tüütuks.
Kuna Welshi Springerspanjel on ettevõtlik, kiire taibuga ja osav koer, ta on võitnud maailmas tunnustust kui agility-koer. Welshi on mõnikord kärsitu ja impulsiivne. Treeninguteks tuleb varuda aega ning palju mõistmist ja kannatlikkust. Õppetunnid ei tohiks kunagi olla pikad ja tüütavad. Edu aluseks on järjekindlus.
Welshi Springerspanjel on tugeva tervisega koer. Tema eluiga on 10-15 aastat. Koertel võib harva esineda puusaliigeste düsplaasiat, veelgi harvem epilepsiat ja glaukoomi. Düsplaasia vältimiseks peab meeles pidama, et ületoitmine ja liigne füüsiline koormus on kutsikatele ohtlikud. Suur kaal koormab arenevaid liigeseid ja ülemäärane füüsiline koormus võib kahjustada kasvueas koerte alles nõrka luustikku. Welshid vajavad vähemalt ühte korralikku jooksu päevas.
Kirjandus
Anne Walton:
World of Dogs - Welsh Springer Spaniel
Haja van Wessem:
Welsh Springer Spaniel
John Phillips:
The Essential Welsh Springer Spaniel
William Pferd III
The Welsh Springer Spaniel
Linda Brennan
Welsh Springer Spaniel - A Complete and Reliable Handbook
Welshi Sprinerspanjel pärineb Suurbitanniast ja on väga vana ja segamata tõug. Esimesed andmed Walesis põhiliselt linnujahil kasutatud puna-valgetest koertest pärinevad 18. sajandist. Jahil ei jää ta linnu ette seisma. Algul kasutati teda jänese või linnu leidmiseks ja ülesajamiseks jahikulli ette, hiljem juba püssi ette. Niisugust ülesajamist (üleshüppamist) märgiti mõistega „springer“.
1899 aastal algasid Inglismaal koerte Põllukatsed (Field Trial). Katsetes olid väga edukad paljud Welshi Kokkeriteks või Welshi Spanjeliteks kutsutud määramata tõust koerad, kes kanti registrisse selle tõu alla, millele nad kõige rohkem sarnanesid. Just nende koerte head tööomadused tekitasid vajaduse anda koertele oma tõunimed. 1902. aasta veebruaris täiendas (Briti) Kennelklubi spanjelite registrit Inglise Springerspanjeli ja Welshi Springerspanjeliga.
Tagantjärgi tarkusena võiks öelda, et Welshi Springerspanjeli tõunimi põhjustas ja põhjustab praeguseni küllalt segadust. Termin Springer oli juba kasutusel palju arvukama Inglise Springerspanjeli kogukonna tähisena, kellega Welshi Sprinerspanjelil ei ole muud ühist kui sarnane nimekuju, nagu tal ei ole ka kokkupuudet ülejäänud spanjelitega. Tõu nimi tuletati siin koera jahipidamisviisist, mitte sugulusest teiste tõugudega. Vähemal määral arvestati ilmselt ka tema välist sarnasust Inglise Springerspanjeliga.
Tänapäevase tõu esimeseks koeraks peetakse 1901 aastal Inglismaal sündinud isast koera nimega Rover of Gerwin. Laialdasem tõuaretus sai tuule tiibadesse alles peale Teist Maailmasõda.
Aastal 2000 oli Inglismaal registreeritud 424 Welshi Springerspanjelit ja 12599 Inglise Sprinerspanjelit Rootsis on Welsh Springerspajel väga soositud just lemmikkoerana. Rootsi Welshi Springerspanjeli klubi (www.wssk.a.se/) ühendab täna üle 700 koeraomaniku. Soomes on tõuregistrisse kantud umbes 150 koera, kes peaaegu tervenisti põlvnevad 1967 aastal Rootsist Soome toodud kahest emasest koerast.
Eestisse toodi 2000 aastal, samuti Rootsist, kaks esimest emast Welshi Springerspanjelit: Assi – „Bella“ ja Dimmös Bessie Smith -„Bessie“. Mõlemal koeral on sündinud esimesed pesakonnad. Isane koer Cheddarhill Captain Grant on esimene Eestis 29.jaanuaril 2004.a. sündinud Welshi.
Welshi Springerspanjel on mõnusalt paraja suurusega näituse- ja töökoer. Tema turjakõrgus on isastel 48 cm, emastel 46 cm ja kaal keskmiselt 22 kilogrammi Ta on üks väheseid koeri, keda võib viia näituselt otse jahile ning väikeste mööndustega toimida ka vastupidises järjekorras. Welshi karvkate on külma- okka- ja ilmastikukindel, mis peale kuivamist on jälle puhas ja kena. Tema karvkate ei vaja erilist trimmimist ja seda vajaminevat vähest lõikut on peremehel kerge ise ära õppida. Welshi kõrvade väliskülgedelt trimmitakse pikk ja lendleva karv, tema käpad pügatakse „kassikäppadeks“, kaela esiosa lopsakas karv lõigatakse pika kaela ja kohevat maniski toonitamiseks õhemaks. Sabakarvu kärbitakse pisut lühemaks, et siluett mõjuks kompaktselt. Kuna Welshi Sprinerspanjel on jahikoer, peaks ta näitustel esinema väga heas füüsilises vormis, kaunite lihastega mida on vorminud tugev töö.
Welshi Springerspanjel on kiinduva ja armastava loomusega. Võõrastega on ta ettevaatlik, kuid mitte kunagi häbelik, arg või ebasõbralik. Kui lastele on õpetatud koerast hoolima, saavad neist ja rõõmsameelstest Welshidega parimad sõbrad ja mängukaaslased. Welshi pühendub jäägitult oma peremehele, kelle tähelepanu jagamisel ta konkurentsi ei salli. Kui tähtsuse järjekorrad on paika pandud, enamasti muidugi nii, et tipus on Teie Welshi, on tema suhted teiste koduloomadega tõenäoliselt rahumeelsed ja mängulembesed. Peremeest ei lase õige Welshi naljalt silmist ja saadab teid võimalusel ka sellesse ruumi, kus keiser jala käib. See koer on alati valmis mänguks ja spordiks isegi siis, kui Teil endal hetkel selleks soovi ei ole. Ülihea lõhnatajuga nopib ta vahel välja perenaise äsjaistutatud lillesibulad või toob pesukorvist hoovi mängimiseks teie aluspesu. Kõigi nende vempudega ei taha ta muud kui teie tähelepanu. Parimaks soovituseks on: Pange need asjad, mida ta ei tohi puutuda, tema „käeulatusest“ ära! Muuseas, lilli ongi mugav istutada kummikinnastega. Kui Welshil on igav, võib ta muutuda lärmakaks ja tüütuks.
Kuna Welshi Springerspanjel on ettevõtlik, kiire taibuga ja osav koer, ta on võitnud maailmas tunnustust kui agility-koer. Welshi on mõnikord kärsitu ja impulsiivne. Treeninguteks tuleb varuda aega ning palju mõistmist ja kannatlikkust. Õppetunnid ei tohiks kunagi olla pikad ja tüütavad. Edu aluseks on järjekindlus.
Welshi Springerspanjel on tugeva tervisega koer. Tema eluiga on 10-15 aastat. Koertel võib harva esineda puusaliigeste düsplaasiat, veelgi harvem epilepsiat ja glaukoomi. Düsplaasia vältimiseks peab meeles pidama, et ületoitmine ja liigne füüsiline koormus on kutsikatele ohtlikud. Suur kaal koormab arenevaid liigeseid ja ülemäärane füüsiline koormus võib kahjustada kasvueas koerte alles nõrka luustikku. Welshid vajavad vähemalt ühte korralikku jooksu päevas.
Kirjandus
Anne Walton:
World of Dogs - Welsh Springer Spaniel
Haja van Wessem:
Welsh Springer Spaniel
John Phillips:
The Essential Welsh Springer Spaniel
William Pferd III
The Welsh Springer Spaniel
Linda Brennan
Welsh Springer Spaniel - A Complete and Reliable Handbook
